Loodusest inspireeritud disainiprotsess
Bioloogia kui eeskuju ja leiutised
Loodusel on tohutu leiutiste varasalv, mis on läbinud praktilisuse ja vastupidavuse karmi testi muutuvas keskkonnas. Looduse võimete maksimaalseks ärakasutamiseks on kriitilise tähtsusega luua sild bioloogia ja inseneriteaduse vahel ning näha mõlema valdkonna ekspertide koostööd. See sillutustöö võib aidata muuta looduse võimed insenerivõimeteks, tööriistadeks ja mehhanismideks. Looduse käsitlemiseks inseneriterminites on vaja sorteerida bioloogilised võimed tehnoloogiliste kategooriate järgi. Nimelt võib võtta bioloogiliselt tuvastatud omadused ja otsida nendele insenerialast analoogiat, nagu on näidatud tabelis.
Tabel 2. Bioloogia ja insenerisüsteemide iseloomulikud sarnasused
| Bioloogia ja insenerisüsteemide iseloomulikud sarnasused | ||
| Bioloogia | Inseneriteadus | Bioinseneeria, biomimeetika, bionika ja biomehaanika |
| Kehad | Süsteem | Süsteemid mitmeotstarbeliste materjalide ja struktuuridega on arendatud matkides bioloogiliste süsteemide võimekust |
| Skelett ja luud | Struktuur ja tugitalad | Tugistruktuurid on osa igast inimese loodud süsteemist |
| Aju | Arvuti |
Arvutite areng toimub inimese aju tööpõhimõtteid matkides |
| Intelligentsus | Tehisintellekt | Tehisintellekti paljud aspektid on inspireeritud bioloogiast, sealhulgas liitreaalsus, autonoomsed süsteemid, arvutuslik intelligentsus, ekspertsüsteemid, hägusa loogika jne. |
| Meeled | Andurid | Arvutinägemine, tehisnägemine, radar ja muud lähedusandurid omavad otseseid bioloogilisi analooge. Kuid isegi parimal juhul ei küündi inimese loodud andurite võimekus biosensorite tasemeni |
| Lihased | Ajamid |
Elektroaktiivsed polümeerid on ajamid, mille funktsionaalne sarnasus on looduslike lihastega |
| Elektrokeemiline energiatootmine | Laetavad akud | Bioloogiliste materjalide kasutamine energia tootmiseks pakub mehaanilistele süsteemidele tohutuid eeliseid. |