2. Teostamine – Liitreaalsuse roll uuenduslike vee taaskasutuse ja säästmise tehnikate rakendamisel linnaplaneerimises

Liitreaalsuse roll innovatiivsete vee taaskasutuse ja säästmise tehnikate rakendamisel linnaplaneerimises

Liitreaalsus (AR) kujuneb võimsaks tööriistaks uuenduslike vee ringlussevõtu ja säästmise strateegiate edendamisel linnaplaneerimises. Interaktiivse visualiseerimise, simulatsiooni ja reaalajas andmete integreerimise võimaldamisega parandab AR seda, kuidas planeerijad, insenerid ja kogukonnad mõistavad veevoogude, taaskasutuse ja süsteemide tõhususe toimimist. Alates hallvee ringlussevõtu ja vihmavee kogumise virtuaalsetest demonstratsioonidest kuni nutika niisutuse ja sademevee haldamise simulatsioonideni – AR mitte ainult ei kiirenda jätkusuutlike praktikate kasutuselevõttu, vaid suurendab ka teadlikkust vee keskkonna- ja sotsiaalsest väärtusest. See kaasahaarav lähenemine toetab teadlikumat otsustamist, sillutades teed linnadele, mis on vastupidavad, ressursitõhusad ja veetundlikud.

Kuidas AR-rakendus toetab õpieesmärke?
Liitreaalsuse (AR) rakendus võib oluliselt rikastada jätkusuutliku veemajanduse õppimiskogemust, muutes abstraktsed mõisted käegakatsutavaks ning pakkudes kaasahaaravat ja interaktiivset osalust. Selle koolitusüksuse peamine eesmärk on anda õppijatele teadmisi ja praktilisi teadmisi uuenduslike vee ringlussevõtu ja säästmise tehnikate kohta. AR-rakendus saab seda toetada järgmiselt:

• 2.1 AR-tööriistade spetsiifilised omadused ja tüübid
• 2.2 Reaalsed uuringud ja praktilised harjutused

2.1 AR-tööriistade spetsiifilised omadused ja tüübid

Selleks otstarbeks loodud AR-rakendus oleks rohkem kui lihtsalt visualiseerimistööriist; see oleks dünaamiline platvorm avastamiseks, disainimiseks ja probleemide lahendamiseks. Peamised funktsioonid ja tööriistad võiksid hõlmata:

• 3D-mudelite visualiseerimine: Võimaldab õpilastel suhelda linna vee infrastruktuuri, haljaskatuste või vett läbilaskvate teekatete 3D-mudelitega, nähes, kuidas komponendid omavahel sobituvad ja toimivad. Muudab vee liikumise (nt põhjavee vool, hallvee taaskasutuse teekonnad hoones) nähtavaks ja arusaadavaks.
• Interaktiivsed "Mis oleks, kui..." stsenaariumid: Kasutajad saavad muuta muutujaid (nt sademete intensiivsus, rahvastikutihedus) ja näha AR-is projitseeritud mõju vee äravoolule või kättesaadavusele.
• Simulatsioonid: Õpilased paigutatakse virtuaalselt erinevatesse linnakeskkondadesse, et jälgida erinevate veemajanduse strateegiate mõju (nt kuidas haljaskatus neelab vihmavett võrreldes traditsioonilise katusega).

2.2 Reaalsed uuringud ja praktilised harjutused

AR-i (liitreaalsuse) tähenduslik integreerimine praktilisse õppesse toimub juba üle maailma, eriti sellistes valdkondades nagu keskkonna- ja linnaharidus. Need näited näitavad, kuidas AR võib viia õpilased passiivsest vaatlusest aktiivse ja loova probleemilahenduseni, mida inspireerib loodus. Päriseluliste näidete ja praktiliste tegevuste ühendamine AR-i abil tugevdab õpitut.

Käesolev juhtumiuuring uuris liitreaalsuse (AR) tõhusust vahendina noorte kaasamiseks linnaplaneerimise protsessidesse, keskendudes eriti projektile Oslos, Norras, kus noortel osalejatel paluti kavandada uute puude istutamise asukohad.

Uuring hõlmas viie nädala pikkust välitööd (aastatel 2020–2021) viie erineva Oslo linnaosadest pärit noorterühmaga. Osalejad kasutasid AR-tehnoloogiat, et visualiseerida ja kujundada linnaruumi arendusmudeleid, asetades need pärisruumidesse. Teadlased dokumenteerisid noorte tegevusi filmide, piltide, joonistuste, intervjuude ja ekraanisalvestuste abil. AR osutus noortele väga intuitiivseks tööriistaks disaini- ja planeerimisülesannete täitmisel. AR toetas kasutajate võimet luua kohapeal ja mõõtkavas oma planeerimisettepanekuid, suurendades oluliselt nende motivatsiooni ja valmisolekut planeerimisprotsessides osaleda. Uuringu järeldus oli, et AR võib oluliselt parandada osalusprotsesside kvaliteeti linnaplaneerimises, esitades erinevaid planeerimiskontseptsioone realistlikumalt ning suurendades kaasatust, eriti noorte seas. Uuring tõi esile nii võimalused kui ka takistused AR-i rakendamisel kaasavas linnaplaneerimises, rõhutades vajadust koordineerituma ja terviklikuma lähenemise järele nii AR-tehnoloogia arendamisel kui ka planeerimispoliitikas, et toetada selle edasist integreerimist kestlikesse linnamuutustesse (Reaver, 2023).