Selles jaotises loovad õpilased teadusliku aluse, mis on vajalik viiruste olemuse mõistmiseks ning selleks, miks nad on ainulaadsed bioloogilised üksused. Nad uurivad, kuidas viiruste struktuur on seotud nende funktsiooniga, kuidas viirused paljunevad pererakke kasutades ning kuidas viiruseid saab liigitada erinevatesse tüüpidesse. See avastamisfaas valmistab õppijaid ette järgmisteks üksuse etappideks, kus nad modelleerivad viiruseid 3D-tööriistade abil ja visualiseerivad neid liitreaalsuses (AR), muutes nähtamatu bioloogia interaktiivseteks õppeobjektideks.

1.2 Viirus vs. Rakk: Peamised erinevused

Viiruste mõistmiseks on kasulik võrrelda neid rakkudega:

Rakud on elusad süsteemid. Neil on rakumembraan, tsütoplasma ja sisemised struktuurid (organellid eukarüootsetes rakkudes). Rakud suudavad ise energiat toota ja paljuneda.
Viirused ei ole täielikud elussüsteemid. Neil puudub tsütoplasma, organellid ja ainevahetus. Väljaspool peremeesrakku on viirus mitteaktiivne.

See erinevus seletab, miks viiruseid kirjeldatakse sageli kui elusa ja eluta piiril olevaid: nad ilmutavad elule omast käitumist ainult peremeesraku sees.

Näide

Bakter võib iseseisvalt elada paljudes keskkondades, samas kui seda bakterit nakatav viirus (bakteriofaag) jääb mitteaktiivseks, kuni leiab sobiva peremehe.