2. Teostamine – Liitreaalsuse roll biopõhiste ehitusmaterjalide uurimisel
Liitreaalsuse (AR) rakendused võivad oluliselt parandada teadmisi biopõhiste ehitusmaterjalide kohta, muutes keerulised materjaliomadused ja ökoloogilised eelised õpilaste jaoks käegakatsutavaks. Digitaalse teabe kihistamine reaalsete või mudelstruktuuride peale võimaldab õppijatel uurida, kuidas sellised materjalid nagu bambus, mütseelium, kanepibetoon või taaskasutatud puit käituvad päris ehitustsenaariumides. Õpilased saavad näha visualiseeringuid konstruktsioonilisest tugevusest, soojusisolatsioonist, süsiniku sidumisest ja elutsükli mõjust, muutes ehitatud keskkonna interaktiivseks klassiruumiks. See aitab ületada lõhet abstraktsete jätkusuutlikkuse põhimõtete ja praktiliste rakenduste vahel keskkonnasõbralikus arhitektuuris, soodustades arusaamist, loovust ja keskkonnateadlikkust.
2.2 Reaalsed uuringud ja praktilised harjutused
AR (liitreaalsuse) tähenduslik integreerimine praktilisse õppesse toimub juba üle maailma, eriti sellistes valdkondades nagu keskkonna- ja linnaõpe. Need näited näitavad, kuidas AR võib viia õpilased passiivsest vaatlemisest aktiivse ja loova probleemilahenduse juurde, mida inspireerib loodus.
Uuringus uuriti liitreaalsuse (AR) simulatsioonimängu "ecoCampus" tõhusust jätkusuutliku disaini põhimõtete õpetamisel ehitusdisaini ja -konstruktsiooni eriala tudengitele. Uuringu keskmes oli hoone ümberdisainimise tegevus, kus tudengid pidid kavandama, visualiseerima ja hindama erinevaid välisseina disaine, et parandada olemasoleva hoone jätkusuutlikkust. "ecoCampus" AR-rakendus võimaldas tudengitel virtuaalseid disainimuudatusi reaalsete hoonete piltidele või mudelitele üle kanda. Oluline oli see, et rakendus andis kohest tagasisidet valitud materjalide ja disainide jätkusuutlikkuse näitajate kohta.
Uuringu eesmärk oli mõista, kas AR simulatsioonimängu kasutamine võiks suurendada tudengite kaasatust ja õpitulemusi võrreldes traditsiooniliste meetoditega. Tulemused näitasid, et tudengid, kes kasutasid "ecoCampus" AR-mängu, kogesid suuremat naudingut ja kasvas huvi nii hoonete disaini kui ka, mis eriti oluline, jätkusuutlikkuse vastu. Lisaks soodustas AR-tööriist tugevamat disainiprotsessi, kuna rakendust kasutanud tudengid tegid rohkem disainiversioone ja arvestasid laiemat materjalide valikut, mis viis optimeeritud jätkusuutlike lahendusteni. Kokkuvõttes tõi uuring esile, et AR-tehnoloogia, eriti mängustatud kontekstis, võib tõhusalt ületada lõhe abstraktsete jätkusuutliku disaini kontseptsioonide ja nende konkreetse rakenduse vahel, muutes õppeprotsessi kaasavamaks, interaktiivsemaks ja mõjusamaks tudengite jaoks (O’Nascimento, 2025).