2. Laseri ja koe koostoime põhimõtted

Koe vastus laserkiirgusele sõltub suuresti kromofooride olemasolust—molekulidest, mis neelavad kindlaid lainepikkusi. Peamised kromofoorid bioloogilises koes on:

• Hemoglobiin (neelab nähtavas vahemikus),
• Melaniin (lai neeldumine UV-st kuni lähis-infrapunani),
• Vesi (tugev neeldumine kesk- kuni kaug-infrapunas).

Seetõttu on laseri lainepikkuse valik kriitilise tähtsusega. Näiteks rohelised ja sinised laserid (lainepikkused umbes 488–532 nm) neelduvad hästi hemoglobiini poolt, muutes need ideaalseks veresoonte visualiseerimiseks ja sihtimiseks. Lähis-infrapuna valgus (700–1400 nm) tungib koesse sügavamale tänu väiksemale neeldumisele ja hajumisele, sobides hästi nahaaluste struktuuride kujutamiseks, näiteks optilises koherentstomograafias (OCT) või laserdoppler-voolumõõtmises (LDF) (Albrecht jt, 2013; De Miguel & Martínez, 2023).