1.2 Mis on kliimamuutus?

Kliimamuutused viitavad pikaajalistele muutustele temperatuurides ja ilmastikumustrites. Need muutused võivad olla loomulikud, kuid alates 1800. aastatest on inimtegevus olnud peamine kliimamuutuste põhjustaja, peamiselt fossiilkütuste (nagu kivisüsi, nafta ja gaas) põletamise tõttu, mis toodab soojust kinni hoidvaid gaase (Regoto jt, 2022).

Kasvuhooneefekt: Mõned gaasid Maa atmosfääris püüavad soojust kinni, sarnaselt kasvuhoone klaasseintele. See loomulik protsess hoiab meie planeedi piisavalt soojana, et toetada elu. Kuid inimtegevus suurendab nende gaaside (nt süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O)) kontsentratsiooni, tugevdades kasvuhooneefekti ja põhjustades globaalset soojenemist (https://science.nasa.gov/climate-change/faq/what-is-the-greenhouse-effect/)

Kasvuhooneefekti peamised mõjud on ülemaailmse temperatuuri tõus, sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained, liustike ja jääkilpide sulamine, merepinna tõus, sadememustrite muutused (mis põhjustavad tõsisemaid põudasid või üleujutusi) ning äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine.