2. 3D printimine

3D-printimine on protsess, mille käigus muudetakse kolmemõõtmeline arvutimudel reaalseks esemeks. See on üsna uus tehnoloogia, mis areneb kiiresti ning üllatab oma võimaluste ja kohanemisvõimega. Kui veel hiljuti oli 3D-printimine tõeline läbimurre, siis nüüd rakendatakse neid tehnoloogiaid üha mitmekesisemates eluvaldkondades. Trükitakse mitte ainult üksikuid detaile, vaid ka masina- või majakonstruktsioone. Üha enam kasutatakse 3D-printimist meditsiinis. Hammaste, lõualuude ja teiste luude või nende osade printimine ja taastootmine ei ole enam viimane avastus. Teadlased töötavad aktiivselt selle nimel, et printida ja kasutada inimese nahakudet ning südant. See võimaldab vältida doonororgani ootamist, vähendada organi äratõukereaktsiooni või nakkuse riski ning vähendada muid tegureid.

Printimiseks kasutatav materjal sõltub mudeli eesmärgist. Need materjalid arenevad koos tehnoloogiaga. Lihtne 3D-printimine toimub plastmasspooli sulatamise teel. Süsinikkiudu kasutatakse mustrite printimiseks, mis peavad olema eriti kerged, kuid vastupidavad. Muud materjalid, mida kasutatakse masina- või kodutööstuses, peavad vastama eriti kõrgetele vastupidavuse, niiskuskindluse jms nõuetele. Meditsiinis oli inimorganite printimise innovaator Rootsi ettevõte Cellink, kes leiutas inimorganite printimiseks sobiva materjali.

^{Joonis 10. Autode detailide printimine 3D-printeriga}

^{Joonis 11. Maja konstruktsiooni printimine 3D-printeriga}

^{Joonis 12. Organite printimine 3D-printeriga}