2. 3D printimine

Selleks, et edastada teavet printerile, tuleb ese esmalt modelleerida. Oluline on märkida, et printer "loeb" teavet järjepidevalt, mitte nii, nagu meie seda näeme. See tähendab, et kui modelleerimise käigus tõmmata joon joone peale, näeme meie ainult ühte joont, kuid printer prindib esmalt esimese joone ja seejärel teise joone samale kihile. See suurendab materjalikulu ja tegelik mudel võib olla ebatäpne. Seetõttu tuleb modelleerimisel veenduda, et kihis ei oleks duplikaate, joonekihi paksus ja muud parameetrid oleksid õigesti määratud.

3D-modelleerimistarkvara valik sõltub paljudest teguritest. Nende hulka kuuluvad kasutaja arvutioskused, võime hallata simulatsiooniprogrammi, teie arvuti arvutusvõimekus, projekti keerukus, tarkvara litsents jms. Tarkvara "kättesaadavuse" järgi saab eristada litsentseeritud ja avatud lähtekoodiga programme. Litsentseeritud programmidel on palju rohkem võimalusi. Avatud lähtekoodiga programmid on kättesaadavad igale kasutajale, on piisavalt universaalsed erinevate operatsioonisüsteemide jaoks, kuid tõenäolisemalt võib tarkvaras esineda mõni "viga".

Kõige sagedamini kasutatavad modelleerimistarkvarad on toodud allolevas tabelis:

Üks suurimaid modelleerimistarkvara arendusega tegelevaid ettevõtteid on Autodesk. Selle hulka kuuluvad AutoCad, Fusion 360 ning ka TinkerCad tarkvarapaketid. Tinkercad on tasuta veebipõhine tarkvaratööriistade kogumik, mis on väga mugav kasutamiseks koolides või muudel õppeotstarvetel. Autodesk pakub teenuseid nii äriklassile kui ka õppetööks. Haridusasutused saavad toodetele litsentsi. See ei ole täielik tasuline äriklassi tarkvarapakett, kuid õppimiseks, modelleerimiseks ja 3D-printimiseks mudeli ettevalmistamiseks on see täiesti piisav.

Iga tarkvara versiooni uuendatakse pidevalt ja täiendatakse lisafunktsioonidega. Peamised eesmärgid on luua intuitiivne tarkvara, mida oleks kasutajal võimalikult lihtne õppida. Kõik need nõuavad modelleerimiseks põhiteoreetilist ettevalmistust.