3. Paranda

Seda õppeühikut täiendab AR-harjutus "Valgus ja aine: kuidas nad vastastiktoimivad", mis on välja töötatud Delightex Studios BioS4You 2.0 projekti jaoks. Kuue interaktiivse stseeni kaudu kogevad õpilased geomeetrilise optika ja laineteooria põhialuseid kaasahaaravas liitreaalsuse keskkonnas.

Stseen 1: Sissejuhatus kuvab pealkirja ja kolme paneeliga ülevaate, mis tutvustab kolme põhikontseptsiooni: Peegeldus (peegel sümmeetriliste nurkadega), Murdumine (valguse paindumine prisma kaudu koos Snelli seadusega) ja Elektromagnetlained (risti asetsevad elektri- ja magnetväljad).

Stseen 2: Valguskiired ja nurgad tutvustab optikas kasutatavat põhitava: nurki mõõdetakse normaali, mitte pinna suhtes. Õpilased jälgivad valguskiirt, mis langeb pinnale, kus on näidatud katkendlik normaaljoon pinnaga risti ning langeva nurga θᵢ tähistus kiire ja normaali vahel.
See põhimõiste valmistab õpilasi ette nii peegeldumise kui ka murdumise mõistmiseks, kus kõik nurgamõõtmised lähtuvad normaalist.

Stseen 3: Peegeldus – võrdsete nurkade seadus demonstreerib peegeldusseadust. Õpilased näevad langevat kiirt, peegelpinda ja peegeldunud kiirt, kus on selgelt välja toodud valem θᵢ = θᵣ. Peegeldumise sümmeetria muutub visuaalselt ilmseks, kuna mõlemad nurgad mõõdetakse sama normaali suhtes. Viktoriin paneb õpilased seadust rakendama: kui valgus langeb peeglile 30° nurga all normaali suhtes, siis mis nurga all ta peegeldub?
Peegeldumise täiusliku sümmeetria visualiseerimise kaudu mõistavad õpilased, miks peeglid annavad täpseid kujutisi ja miks normaal on võrdlusjooneks.

Stseen 4: Murdumine – Snelli seadus näitab, kuidas valgus läbib õhku (n₁ = 1,0) ja siseneb klaasi (n₂ = 1,5). Õpilased jälgivad, kuidas langev kiir paindub tihedamasse keskkonda sisenedes normaali poole, kusjuures nurgad θ₁ ja θ₂ on selgelt tähistatud. Kuva peal on Snelli seaduse valem n₁sin(θ₁) = n₂sin(θ₂), mis seob matemaatilise seose visuaalse nähtusega. Viktoriin küsib, mis juhtub, kui valgus siseneb klaasi õhust.
See stseen loob silla abstraktse valemi ja valguse nähtava paindumise vahel, selgitades nähtusi nagu vette pistetud esemete "paindumine".

Stseen 5: Elektromagnetlained esitleb valguse 3D visualiseerimist elektromagnetlainena. Õpilased näevad, kuidas elektriväli E võngub vertikaalselt, magnetväli B võngub horisontaalselt E suhtes risti ning mõlemad on risti levimissuunaga v. Lainepikkus λ on selgelt tähistatud. Viktoriin käsitleb E, B ja v omavahelist risti asetsevat seost.
Valguse nähtamatu elektromagnetilise olemuse visualiseerimine aitab õpilastel mõista, et valgus ei ole pelgalt kiir, vaid laine, millel on võnkuvad elektri- ja magnetvälja komponendid.

Stseen 6: Lõplik hindamine võtab õpitu kokku kolme põhjaliku viktoriiniga, mis käsitlevad murdumisnähtusi (kõver joogikõrs vees), Snelli seaduse arvutusi ja lainepikkuse seost valguse värviga. Kõikide viktoriinide edukas läbimine avab õnnitlusteate, pakkudes lõpetamise tunnet ja saavutust.
See hindamisfaas tagab, et õpilased suudavad rakendada optika põhimõtteid reaalses elus ning seostada geomeetrilist optikat laine omadustega.