Looduslikes süsteemides on puude harunevad struktuurid, juurevõrgustikud ja veresoonkonnad optimeeritud ressursside, nagu vee, toitainete ja energia, jaotamiseks minimaalse takistusega. Linnaplaneerijad ja taristudisainerid on üha enam pöördunud nende looduslike mustrite poole, et kujundada transpordivõrke, jalakäijate teid ja kommunaalsüsteeme. Need biomimeetilised lahendused parandavad ühenduvust, vähendavad ummikuid ning võimaldavad detsentraliseeritud energia- ja veejaotust, suurendades vastupidavust ja tõhusust. Nagu rõhutab Badarnah (2017), pakuvad ökoloogilistest harunemissüsteemidest tuletatud biomimeetilised põhimõtted praktilisi strateegiaid linnade kohandamiseks keerukate keskkonna- ja sotsiaalsete nõudmistega, säilitades samal ajal kooskõla loodusmaastikuga.
Biomimeetikat saab rakendada kolmel tasandil: vormi-, protsessi- ja süsteemitasandil. Vormitasandil jäljendatakse organismi, selle osa või selle produkti spetsiifilisest vormist tuletatud funktsiooni. See tase keskendub looduses leiduvale morfoloogiale. Biomimeetika protsessitasand jäljendab organismide või organismirühmade käitumist või tootmisprotsesse. Lõpuks jäljendab süsteemitasandi biomimeetika ökosüsteemide toimimist, põhimõtteid ja strateegiaid (Jain jt, 2023). Linnade kontekstis, mis koosneb inimestest, infrastruktuuridest, keskkonnakontekstist ja
suhetest, on ökosüsteemid kõige asjakohasem ja sobivam inspiratsioonitase. Ökosüsteemid koosnevad biotilistest elementidest, mis on analoogsed inimlinna ehitatud komponentidega, ja abiootilistest elementidest, mida saab võrrelda linna keskkonna ja kontekstiga. Lisaks hõlmavad ökosüsteemid nende elementide vahelisi interaktsioone. 

Madmar jt (2023) pakkusid joonisel 1 välja paralleeli ökosüsteemi koostise ning linnasüsteemi koostise ja toimimise vahel. Kuigi ökosüsteemitasandi biomimeetika võib hõlmata vormi- ja protsessitasandi biomimeetikat, arvestab see süstemaatiliselt suuremahulisi eeliseid. See lähenemine pakub linnade süsteemsete väljakutsete jaoks põhjalikumaid ja paremini kohandatud lahendusi. Varasemad analoogiad inimese organismi ja praeguste linnametabolismi käsitluste vahel on piiratud ning keskenduvad peamiselt linna voogude probleemile (Dicks jt, 2021).

Joonis 1. Paralleel ökosüsteemi ja linnasüsteemi koostise ning toimimise vahel, Allikas: Dicks jt, 2021