Selles etapis tutvustatakse õpilastele ideed, et loodus on juba paljude inimkonda puudutavate probleemide lahendused välja töötanud. Miljardite aastate jooksul on taimed, loomad ja mikroorganismid evolutsiooni käigus loonud, katsetanud ja täiustanud ellujäämisstrateegiaid. Iga sulg, leht või kest on loendamatute tõhususe ja kohanemise “katsete” tulemus.

See ongi biomimikri tuum, kontseptsioon, mida Janine Benyus on kuulsalt kirjeldanud kui “loodusest inspireeritud innovatsiooni”. Õpilased uurivad, kuidas biomimikri võib toimuda kolmel tasandil: vorm (füüsiline kuju, näiteks lootoselehe kühmud, mis tõrjuvad vett), protsess (funktsionaalsed strateegiad, näiteks jäälinnu pritsmevaba sukeldumine) ja süsteem (ökosüsteemi tasandi disain, näiteks metsad, mis taaskasutavad kõike ilma jäätmeid tekitamata).
Nende mõistete elavdamiseks tutvustatakse õpilastele tuntud juhtumiuuringuid. Nad näevad, kuidas takud, mis kinnituvad koera karvadesse, inspireerisid takjapaela leiutamist, kuidas termiitide kuhjad viisid säästvate hoonete projekteerimiseni Zimbabwes ning kuidas gekode jalgade kleepumisvõime avas uusi võimalusi robootikas ja materjaliteaduses.

Klassiruumist saab uudishimu ruum: õpilased võivad vaadata Janine Benyuse TED Talk’i, võrrelda lootoselehe pilti isepuhastuva klaaspaneeliga või uurida haikalanaha skeemi sportlase kalipsoga. Õpetajad juhendavad neid esitama küsimusi nagu: “Kui loodus on nii geniaalne disainer, miks me siis alati tema lahendusi ei kasuta?” Need arutelud aitavad õpilastel mõista, et mõnikord esitavad looduse lahendused väljakutse meie mõtteviisile ning nende rakendamine nõuab kujutlusvõimet, loovust ja avatud meelt.
Selle osa lõpuks mõistavad õpilased, et biomimikri pole pelgalt jäljendamine: see on viis õppida looduselt kui ülimalt uuendajalt ja rakendada neid õppetunde inimeste ees seisvate väljakutsete lahendamiseks.