4. Asjade Internet
Asjade Internet (IoT) sündis kontseptuaalselt 1990. aastate alguses, kuid esimene seda tehnoloogiat kasutav seade toodeti 1999. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis. Asjade Interneti all mõistetakse Interneti viimast ajastut – tol ajal –, kus olemasoleva Interneti infrastruktuuri teatud omadusi kasutati selleks, et võimaldada seadmetel omavahel ühenduda (Khanna, Kaur, 2019). Botta jt (2016) sõnul on ja saab üha enam olema asjade Internet suurim ja rikkalikuma andmestiku allikas: hinnanguliselt ületas 2011. aastal IoT-seadmete arv Maa elanike arvu, samas kui 2020. aastaks eeldati, et aktiivseid seadmeid võib olla üle kahekümne nelja miljardi.
|
ESIMENE NÄIDE IoT SEADMEST
Figura 2 - Quentin Stafford-Fraser - Trojan Room Coffee Pot elulugu, CC BY-SA 3.0, Täielik lugu on saadaval aadressil: https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/coffee.html |
Joonis 6 – Üleminek IoT-le (Khanna, Kaur, 2019, lk 222)
Interneti ajalugu saab kokku võtta nelja peamise etapi kaudu, millest esimene on Interneti sisu ajastu: selles esimeses segmendis toimus kommunikatsioonimaailmas revolutsioon tänu võimalusele, et kasutajad said infrastruktuuri kaudu infot vahetada e-posti ja veebilehtede abil. Teine osa üleminekust IoT suunas on teenuste Internet, mille avas e-kaubanduse tekkimine; hiljem, tänu sotsiaalvõrgustike ja muude kommunikatsiooni parandavate teenuste, nagu Skype, tulekule, hakati rääkima inimeste Internetist. Selle protsessi viimane faas, samuti Interneti praegune ajastu, on asjade Interneti esiletõus, ehk võimalus ühendada mitmeid seadmeid omavahel interneti kaudu, et jagada infot ja andmeid erinevate muutujate kohta.
IoT sektorid on mitmekesised ja hõlmavad nutikodusid ja koduautomaatikat, kantavaid seadmeid (kuulmis- ja nägemisabivahendid jne või näiteks fitnessi jälgijad), nutivõrke (koduste kommunaalteenuste, nagu vee-, elektri- ja gaasivarustuse arvestite lugemine, haldamine jne), ühendatud autosid, tööstusinternetti (tööstusrajatiste ja masinate kaugjuhtimine) ning nutilinnu. IoT rakendatakse objektidele, mis on traditsiooniliselt olnud puhtalt analoogsed (nt kellad), kuid tänu digitaalsele rakendusele saavutavad suurema jõudluse ja võime täita lisafunktsioone.
Joonis 3 – Asjade Interneti mitmekesisus
