2006. aastal andsid nõukogu ja Euroopa Parlament välja soovituse elukestva õppe võtmekompetentside kohta. Nende kompetentside omandamine – koos paljude teiste eesmärkidega – on mõeldud selleks, et Euroopa kodanikud parandaksid oma isikliku arengu võimet, leiaksid oma koha tööturul ning soodustaksid sotsiaalset kaasatust ja aktiivset kodanikuosalust. Eriti globaliseeruvas maailmas osutub juurdepääs kvaliteetsele haridusele eriti tõhusaks ja soovitavaks vahendiks rikkuse ümberjaotamisel; lisaks muutub ühiskond ning sellega peavad kohanema ka kodanike oskused, et nad suudaksid alati kiiresti reageerida kliimamuutustest ja innovatsioonivajadusest tingitud muutustele. Selles kontekstis omandavad digioskused täiendava tähtsuse, eelkõige seetõttu, et hinnanguliselt nõuab umbes 90 protsenti töökohtadest mingil tasemel tehnoloogia ja digimaailma tundmist*..

Euroopa elukestva õppe võtmekompetentside raamistik määratleb kaheksa peamist ja soovitavat oskust:

  • Emakeelne suhtlemisoskus;
  • Võõrkeelne suhtlemisoskus;
  • Matemaatilised oskused ning põhioskused teaduse ja tehnoloogia vallas;
  • Digipädevused;
  • Õppimisoskus;
  • Sotsiaalsed ja kodanikupädevused;
  • Algatusvõime ja ettevõtlikkus;
  • Kultuuriteadlikkus ja eneseväljendus.

Diagram Description automatically generated

Joonis 5 - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018SC0014&from=EN 

Digipädevuste raamistik 2.0 määratleb peamised digipädevused ja liigitab need viide makrokategooriasse: info- ja andmekirjaoskus, st võime liikuda läbi meie käsutuses oleva infohulga, filtreerida ja õigesti tõlgendada esitatud infot ja andmeid; suhtlus ja koostöö, st võime suhelda teiste ühiskonnaliikmetega digivahendite abil ning hallata oma digitaalsed identiteeti ja mainet; digisisu loomine, st võime luua ja redigeerida sisu, mida saab kasutada autoriõigusi järgides; turvalisus, st võime kaitsta oma digikeskkonda ning psühho-füüsilist tervist ning mõista digitehnoloogiate keskkonnamõjusid; probleemide lahendamine, st võime lahendada seadmete kasutamisest tulenevaid probleeme ja omada innovatsioonivõimet.

Iga makrokategooria sisaldab täiendavaid spetsiifilisi pädevusi vastavalt asjakohasele teljele; seega on kokku määratletud kakskümmend üks digipädevust, mis on kasulikud elukestva õppe ja Euroopa arengu jätkusuutlikkuse kontekstis.

*Nõukogu soovituse ettepanek elukestva õppe võtmekompetentside kohta, 17/01/2018, lk 3, viide