Viimastel aastatel on nutika linna kontseptsioon laialdaselt populaarsust kogunud, viidates linnalise innovatsiooni mudelile, mis suudab ära kasutada digimaailma funktsioone ning IoT-tehnoloogiate abil kogutud andmeid avalike teenuste, nagu tervishoid, liikuvus, veevarustuse kvaliteet jne, parandamiseks, tõstes samal ajal kodanike ja linnakasutajate elukvaliteeti. Üldiselt on nutika linna mudel seotud omadustega, mis on omased vastupidavusele, jätkusuutlikkusele, valitsemisele, teenuste ja ressursside haldamisele, samuti elustiilide ja elu enda kvaliteedi parandamisele (Al Nuaimi jt, 2015).

Sellest vaatenurgast – ja nende eesmärkide saavutamiseks – on Big Data, IoT-tehnoloogiate ning nende kahe integratsiooni tähtsus ilmne: tegelikult saab nutikate linnade võtmeteemasid rakendada andmete kogumise, nende salvestamise ning lõpuks töötlemise kaudu otsuste tegemiseks, st otsustusprotsessiks (nt linnaliikuvuse infrastruktuuri parandamine jne). Üks selgemaid definitsioone sellest, mida nutikate linnade all mõeldakse, on:

 

Füüsilise, IT, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri ühendamine, et rakendada linna kollektiivset intelligentsust” (Chourabi jt, 2012).

Sellest lähtuvalt on võimalik jõuda kontseptsiooni aluseks oleva loogilise raamistikuni ning määratleda selle toimimise kriteeriumid:

  • Nagu juba arutatud, võivad andmevood pärineda väga paljudest erinevatest allikatest, nagu sotsiaalvõrgustikud, ostutehingute andmed jne. Seda Big Data’t saab samuti koguda IoT-tehnoloogiate abil;
  • IoT-seadmetesse integreeritud sensorid genereerivad täiendavaid andmevooge, mis pärast töötlemist võivad anda teavet keskkonna ja inimeste kohta: näiteks linnapiirkondades aktiivsed kaamerad, liikluse tuvastamise sensorid, õhukvaliteedi sensorid jne;
  • Selleks, et kõik need vood saaksid salvestatud ja töötlemiseks kättesaadavaks tehtud – mille kaudu jõutakse otsustusfaasi – on Cloud eelistatud tööriist, sest nagu juba mainitud, on see majanduslikult jätkusuutlik ja usaldusväärne süsteem;
  • Andmete töötlemise – või analüüsi – kaudu on võimalik mõista, milliseid otsuseid linnapiirkondades teha, et tõhustada valitsemist ja maa haldamise tegevusi ning samal ajal parandada kõigi elukvaliteeti.

Praktiline näide sellest, kuidas need tehnoloogiad võivad muuta linna nutikamaks ja funktsionaalsemaks, on liikluse haldamine: arvestades suurt hulka inimesi, kes liiguvad linnapiirkondades, võib Big Data, IoT ja Cloud’i integratsioon toetada strateegiate määratlemist, mida saab reaalajas kohandada, et leevendada ummikute ja sellest tuleneva saastatuse negatiivseid mõjusid. Sellisel juhul saavad sensorid koguda liiklusandmeid, mis pärast töötlemist võivad anda juhiseid liiklusfooridesse ja teistesse objektidesse paigaldatud aktuaatoritele, et tõhustada tegevusi ning sekkuda ummikute ja muude negatiivsete kõrvalmõjude ennetamiseks.