1. Tõendid kliimamuutuste kohta
Targa linna mõiste selgitamine on üsna keeruline ülesanne, kuna praegu puudub selle kontseptsiooni kohta selge definitsioon. ÜRO on püüdnud targa linna omadusi kirjeldada ning pakkus 2016. aastal järgmise definitsiooni:
„[tark linn] kasutab digitaliseerimise, puhta energia ja tehnoloogiate ning uuenduslike transpordilahenduste võimalusi, pakkudes elanikele võimalusi teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning võimaldades linnadel parandada oma teenuste osutamist”
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (2016), UN-Habitat & New Urban Agenda
Tehnoloogiate kasutamine linnakeskkonnas võib seega olla ressurss ka kliimaolukorra lahendamiseks. ÜRO poolt 2018. aasta raportis „World's Cities” kogutud andmete kohaselt elab 2050. aastaks kaks kolmandikku maailma elanikkonnast linnades: see põhjustab mitmel rindel jätkusuutlikkuse probleeme, eriti keskkonna vallas.
Üks huvitavamaid teemasid, mida uurida, et paremini mõista, milliseid võimalusi üleminek nutikatele linna- ja eluvormidele meile pakub, on seotud elektriga ning täpsemalt elektritarbimisega.
2015. aastal allkirjastasid koguni 130 ÜRO liikmesriiki 2030. aasta säästva arengu tegevuskava, milles võeti vastu tegevusprogramm inimeste, planeedi ja heaolu jaoks; programm koosneb 17 säästva arengu eesmärgist ehk seitsmeteistkümnest sihist, mille kaudu saab ellu viia säästva arengu poliitikaid.
Joonis 1 – Seitseteist jätkusuutlikkuse eesmärki
Nende hulka kuulub kõigile odava, usaldusväärse, jätkusuutliku ja kaasaegse energia kättesaadavuse tagamine (eesmärk 7): elekter on muutunud paljude meie igapäevaste tegevuste jaoks hädavajalikuks ning üleminek puhtale elektrile kujutab endast suurt sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast võimalust; lisaks on umbes 60 protsenti kasvuhoonegaaside heitmetest tingitud energiast, mis kujutab endast suurt ohtu meie planeedile ja selle ellujäämisele.
Seitsmenda eesmärgi saavutamine tähendab:
- Kaasaegsete, usaldusväärsete ja eelkõige taskukohaste energiateenuste kättesaadavuse tagamist;
- Taastuvenergia osakaalu suurendamist kogu energiatarbimises;
- Energiasäästu tõhususe parandamise määra kahekordistamist üle maailma aastaks 2030;
- Rahvusvahelise koostöö parandamist, et hõlbustada juurdepääsu puhta energia uurimisele ja tehnoloogiatele ning edendada investeeringuid energiat taristusse ja puhta energiaga seotud tehnoloogiatesse;
- Vähem arenenud riikide toetamist saastevabade energiaallikate kasutuselevõtul.
Joonis 2 – Eesmärk 7/30
Ka Euroopa Liit rakendab kliimamuutustega võitlemiseks poliitikaid ning on seadnud endale eriti ambitsioonika eesmärgi: olla esimene kliimaneutraalne kontinent aastaks 2050. Energiaküsimustes edendab Euroopa Liit energiatõhusust ja taastuvenergiaallikaid.