2. Kust pärineb energia, mida me kasutame?

Elektrienergia allikate puhul tuleb esmalt teha vahet taastumatute ja taastuvate allikate vahel. Taastumatuid energiaallikaid nimetatakse nii, kuna need moodustavad piiratud ressursi, mis kasutamise käigus ammendub: nendeks on näiteks fossiil- ja tuumakütused, mille mõju keskkonnale on negatiivne. Praegu on fossiilkütused kõige laialdasemalt kasutatav elektrienergia allikas: ISPRA andmetel pärines Itaalias kuni 2008. aastani umbes kaks kolmandikku kogu toodetud elektrist fossiilkütustest. Viimastel aastakümnetel on aga olnud suurem surve järk-järgult üle minna taastuvatele energiaallikatele: neid nimetatakse taastuvateks, kuna need on ammendamatud ning nende taastumine – erinevalt taastumatutest allikatest – toimub väga lühikese ajaga.

^{Joonis 3 – Fossiilkütuste energia kasutamise protsent Itaalias, ISPRA (2019)}

Tuleb meeles pidada, et fossiilkütuste põletamine suurendab CO2 kontsentratsiooni, mis omakorda soodustab kliimamuutusi ja seega globaalset temperatuuri tõusu. Euroopa Liidu avaldatud andmete kohaselt on Euroopa kodaniku keskmine elektrienergia päevane vajadus aastas 27 megavatt-tundi (MwH), ning kui arvestada, et umbes 77% sellest tarbimisest pärineb fossiilkütustest, on võimalik mõista, kui suur mõju võib elektrienergia tarbimisel planeedile olla.

Peamised taastuvad energiaallikad on:

ISPRA andmetel kasvas taastuvate energiaallikate kasutamine Itaalias aeglaselt aastatel 1990–2007, moodustades vaid 4,4% kuni 9% kogu tarbimisest. Kiirem kasv toimus aastatel 2007–2019, mil jõuti 19% taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia osakaaluni kogutarbimises.

^{Joonis 4 – Elektrienergia tootmiseks kasutatavate allikate klassifikatsioon Itaalias, ISPRA (2019)}