5. Bioarhitektuur
Bioarhitektuur on arhitektuuri haru, mis keskendub ökosüsteemide austamisele ja võimele luua keskkonnasõbralikke ehituslahendusi. Selle põhialused hõlmavad näiteks austust konteksti suhtes, kuhu hoone ehitatakse, hoonete kujundamist, mida saab hõlpsasti kohandada, saasteainete heitmete piiramist ning jätkusuutlike, kuid kõrge jõudlusega materjalide kasutamist. Bioarhitektuuri meetodite järgi kavandatud hooned peavad seega ideaalselt sulanduma ümbritsevasse reaalsusesse ning olema eeskujuks, kuidas innovatsioon aitab meil elada harmoonias loodusega, mitte süvendada kliimamuutusi.
Siiski ei ole bioarhitektuur päris uus leiutis. Meie esivanemad olid juba loonud lahendusi, mis ühendasid mugavuse, funktsionaalsuse ja austuse ümbritseva territooriumi vastu: need hooned on tänapäeval muu hulgas oluline tunnistus sellest, kuidas inimene on asunud territooriumile. Itaalias saab külastada mõningaid selliseid struktuure, mis kujutavad endast bioarhitektuuri algelist vormi.
 |
Trullo on tüüpiline arhitektuurielement Apulia piirkonnas ning suurepärane näide bioklimaatilisest hoonest. See on ehitatud loodusest kergesti leitavatest materjalidest, mis suudavad termiliselt isoleerida hoone sisemuse. Trullo ehitas sama talunik, kes selles elama hakkas, mis tähendab, et jäätmeid ei tekkinud; lisaks tingis vajadus rajada elamu maapiirkonda nullkilomeetri ja madala hinnaga materjalide kasutamise. Selles olukorras ehitati trullo kivist, mille talunik kogus maad harides, kuhu tema elamu pidi kerkima. Veel kaks elementi väärivad tähelepanu: esiteks, trullo sisemus isoleeriti termiliselt väga paksude seintega ning avasid vähendati miinimumini, et tagada valguse sissepääs ja õhuvahetus; teiseks on trullo hoone, mis oma ehitustehnika tõttu on taaskasutatav. Kui trullo muutus niiskusele läbilaskvaks, võis talunik selle maha võtta ja kasutada samad lammutamisel saadud materjalid uue elamu ehitamiseks. |
 |
Teine näide arhitektuurist, mis on ideaalselt sulandunud ümbritsevasse territooriumisse, on Palmento, tüüpiline ehitis Pietragallas Potenza provintsis. Nagu trullid, on palmentid kivist ehitatud hooned: Pietragalla kohanimi tuleneb sellest, et piirkonnas leidub kollaka tooniga kive. Palmentid on kaevatud piirkonda iseloomustavasse liivakivisse ning neid kasutati veinivalmistamisega seotud töödeks. Tänu võimele hoida temperatuuri pidevalt stabiilsena, ei olnud need struktuurid kunagi liiga kuumad ega liiga külmad, võimaldades talunikel töötada ilma väliste temperatuuride mõjuta; ventilatsioon tagati vaid kahe avaga, ukse ja aknaga, vältides seega termilise isolatsioonisüsteemi nõrgenemist. |
 |
Kaasaegsem näide on arhitekt Frank Lloyd Wrighti töö, keda peetakse üheks bioarhitektuuri rajajaks. Wrighti looming suundub harmoonia poole ehitatud elemendi ja ümbritseva maastiku vahel ning rõhutab seda ühtsust peamiselt looduslike ehitusmaterjalide valikuga. Kaufmanni maja – tuntud ka kui Falling Water, kuna see on ehitatud joa peale – on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Selle suurepärane arhitektuur sobitub tõhusalt konteksti, milles see loodi, ning materjalide valikul eelistati välisvooderduses kivi ja sisemistes viimistlustes puitu. |
|
Joonis 8 - Vertikaalne mets Milanos |
Itaalias võib |
