1987. aastal püüdis Maailma Keskkonna ja Arengu Komisjon lahendada keskkonna ja arengu eesmärkide vahelisi konflikte, sõnastades säästva arengu definitsiooni:

Säästev areng on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, ohustamata tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi.

Eelkõige peab keskkonnasäästlik süsteem säilitama stabiilse ressursibaasi, vältides taastuvate ressurssüsteemide või keskkonna neelufunktsioonide ülekasutamist ning ammendades taastumatuid ressursse vaid niivõrd, kuivõrd investeeritakse piisavatesse asendusvahenditesse. See hõlmab elurikkuse, atmosfääri stabiilsuse ja teiste ökosüsteemi funktsioonide säilitamist, mida tavaliselt ei käsitleta majandusressurssidena.

Ökosüsteemide ja loodusvarade säilitamine on säästva majandustootmise ja põlvkondadevahelise õigluse seisukohalt hädavajalik. Ökoloogilisest vaatenurgast peavad nii inimeste arv kui ka kogunõudlus ressurssidele olema piiratud ning ökosüsteemide terviklikkus ja liikide mitmekesisus säilitatud.

Säästlikkus tähendab siiski enamat kui vaid rahvastiku piiramist või tarbimise ohjeldamist – kuigi need on olulised. See tähendab, et kaupade ja tehnoloogiate valik peab lähtuma ökosüsteemi terviklikkuse ja liikide mitmekesisuse nõuetest ning ka sotsiaalsetest eesmärkidest. Kõigi kolme vaatenurga – majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse – elemendid on olulised, et mõista säästlikkuse nõudeid.

Nii varustuse piirangud kui ka keskkonnamõjud, eriti kasvuhoonegaaside kuhjumine, tähendavad, et üleminek fossiilkütustelt tuleb ellu viia juba enne 2050. aastat. Mitte-fossiilkütustel põhinev energiasüsteem oleks oluliselt detsentraliseeritum, kohandatud kohalikele tingimustele ning kasutaks ära tuule-, biomassi- ja võrguväliste päikeseenergia süsteemide võimalusi. See on ebatõenäoline ilma suuremahulise kapitaliressursside mobiliseerimiseta taastuvenergia arendamiseks riikides, kus energiasüsteemid praegu kiiresti laienevad.

Kuna ülemaailmse tööstustoodangu maht kasvab mitmekordseks võrreldes praeguse tasemega, mis omakorda on neljakordistunud võrreldes 1950. aastaga, on ilmne, et ainult „toru lõpus” saastekontrollist ei piisa. „Tööstusökoloogia” mõiste tähendab kogu tööstussektori ümberkorraldamist eesmärgiga vähendada heitmeid ja taaskasutada materjale tootmistsükli kõikides etappides.

Täiustatud AR-iga:

  • Kasutage AR platvorme, nagu Assemblr EDU, et võimaldada õpilastel luua säästva arengu jaoks öko-inspireeritud disainide virtuaalseid prototüüpe.
  • Simuleerige biogaasi tsüklit koos kõigi bioenergia tootmisprotsessi etappidega.
  • Koostöised AR-keskkonnad soodustavad rühmaarutelusid ja parandavad meeskonnapõhist probleemide lahendamist tööstusökoloogia valdkonnas.

Uus õpitulemus: Õpilased õpivad ühendama ökoloogiat ja inseneeriat, kavandades öko-inspireeritud lahendusi AR-toega tagasisidemehhanismide abil.