Kliimamuutuste mõjud

^{Joonis 5 - Sagedasemad metsatulekahjud, pikemad põuaperioodid mõnes piirkonnas ning troopiliste tormide arvu, tõsiduse ja intensiivsuse kasv on kõik võimalikud globaalse kliimamuutuse tulevased mõjud.}

Keskkonda on juba mõjutanud globaalne kliimamuutus. Liustikud on kahanenud, jõgede ja järvede jää on varem murdunud, taimede ja loomade levila on muutunud ning puud on hakanud varem õitsema.

Merejää kadu, kiirenenud meretaseme tõus ning pikemad ja tõsisemad kuumalained on kõik mõjud, mida teadlased on varem ennustanud globaalse kliimamuutuse tagajärgedena.

Teadlased on kindlad, et globaalsed temperatuurid tõusevad ka järgnevatel aastakümnetel, peamiselt inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu. Valitsustevahelisse Kliimamuutuste Nõukogusse (IPCC) kuulub üle 1300 teadlase Ameerika Ühendriikidest ja teistest riikidest, kes prognoosivad järgmise sajandi jooksul temperatuuri tõusu 2,5 kuni 10 Fahrenheiti kraadi võrra.

IPCC hinnangul erinevad kliimamuutuste mõjud üksikutes piirkondades ajas ning sõltuvad erinevate kultuuri- ja keskkonnasüsteemide võimest muutusi leevendada või nendega kohaneda.

IPCC hinnangul tooks ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus vähem kui 1,8 kuni 5,4 Fahrenheiti kraadi (1 kuni 3 Celsiuse kraadi) võrra 1990. aasta tasemest kasulikke mõjusid mõnes piirkonnas ja kahjulikke mõjusid teistes. Maailma temperatuuride tõustes kasvavad ka aastased kogukulud.

Kolmanda ja Neljanda Riikliku Kliimahinnangu aruannete kohaselt hõlmavad mõned globaalse kliimamuutuse pikaajalised tagajärjed Ameerika Ühendriikides järgmist:

• Muutused jätkuvad kogu selle sajandi ja ka järgmise jooksul
• Temperatuuride tõus jätkub
• Külmavaba hooaeg (kasvuperiood) pikeneb
• Sademete mustrid on muutunud
• Põuad ja kuumalained muutuvad sagedasemaks
• Orkaanid muutuvad võimsamaks ja tõsisemaks
• Aastaks 2100 on merepind tõusnud 1–8 jalga (30–240 cm)
• Arktika võib lähitulevikus jäävabaks muutuda

^{Joonis 6 - Saastunud maakera}