Kui õpilased on põhitõed selgeks saanud, astuvad nad interaktiivse harjutuse kaudu teadlaste kingadesse.

AR-laboratooriumi simulatsioonis kahanevad õppijad rakutasandile. Nad näevad DNA kaksikheeliksit, leiavad üles vigase HBB-geeni ning kasutavad seejärel virtuaalset CRISPR-süsteemi selle lõikamiseks ja parandamiseks. Kui nad missiooni lõpetavad, näevad nad, kuidas parandatud rakud hakkavad tootma tervet hemoglobiini.

See harjutus muudab abstraktse teaduse nähtavaks ja käed-külge kogemuseks. AR muudab nähtamatud molekulid dünaamilisteks 3D-elamusteks.

Simulatsiooni kõrval analüüsivad õpilased päris talasseemia patsientide juhtumiuuringuid, kes on juba katseteraapiatest kasu saanud (Cavazza jt, 2016). Käegakatsutava klassitegevusena saavad nad ehitada DNA-mudeleid helmeste või värviliste ribadega, et simuleerida vigaste ja parandatud järjestuste erinevust.

Nende tegevuste kaudu ei õpi õpilased geeniteraapiast ainult teoorias — nad kogevad, kuidas see toimib ja miks see nii palju lootust pakub.